Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Kolmanda teema lugemisülesandeks valisin Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). artikli “Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society”
Artiklis on toodud välja Virtuaalse õpikeskkonna (Virtual Learning Environment – VLE) ja Personaalse õpikeskkonna (Personal Learning Environments – PLE) peamised erinevused. Artikli põhjal on VLE peamiselt dominantne süsteem ning PLE alternatiivne ja rohkem vabadust andev.

Dominantse süsteemi omadustes tuuakse välja, et:

• süsteemil on kindel mudel, mis integreerib vahendite komplekti (foorumid, testid) ja andmed (õpilased, sisu) kursuse või mooduli kontekstis.

• esineb ebavõrdsust: õpetajatele mõeldud vahendid korraldamiseks ja loomiseks rikkamad kui õppijatele.

• kursuskeskne organisatsioonimudel ja piirangud õppija võimele ruumi korraldada loovad konteksti, mis on suuresti homogeenne.

• süsteemide kujunduse vastavus nende põhiste platvormistandarditega.

• VLE piirab tavaliselt juurdepääsu sisule ja vestlustele üksuses osalevale rühmale.

• toimimisulatus organisatsiooniline, tavaliselt teeb VLE väliste organisatsioonide kaasamise raskeks

Alternatiivse süsteemi omadustes tuuakse välja, et:

• ei tegele mitte ühe pakkuja poolt pakutavate kontekstide raames pakutavate vahenditega suhtlemisega, vaid selle eesmärk on võimaldada laia valikut kontekste koordineerida, et toetada kasutaja eesmärke

• kasutajad saavad korraldada oma ressursse, hallata kontekste ja valida vahendid vastavalt oma vajadustele.

• kasutajad saavad teabe korraldada vastavalt oma nägemusele ja valida teabe ning vahendid, mida selles paigutada.

• ühendus olulisem kui vastavus, ja on palju parem pakkuda laia valikut teenuseid, nõudes toetust erinevatele standardiseerimise tasemetele

• PLE erinevalt VLE-st tegeleb ressursside jagamisega, mitte nende kaitsmisega

• PLE toimib isiklikul tasemel, koordineerides teenuseid ja teavet, mis on otse seotud selle kasutaja ja omanikuga. Siiski võib PLE-t pidada ka globaalseks, kuna teenuste valik, mida see potentsiaalselt koordineerida saab, ei piirdu ühegi kindla organisatsiooniga.

Väljakutsetena tuuakse välja artiklis, et

• PLE tegevuse ulatuse tõttu on tulemuseks teabe struktuur äärmiselt mitmekesine. See tähendab, et süsteemid peavad pakkuma pigem võimekust hallata kas heterogeenset teavet või töötada väga piiratud teabe hulgaga.

• Formaalsete haridussüsteemide kontekste võib iseloomustada piiratud mitmekesisusega (nt kursusel on tavaliselt umbes 20 kuni 2000 liiget) ja jäikade piiridega, kuid mitteametlike õppes kasutatavad üldised sotsiaalsed süsteemid võivad omada mitmekesisemat mitmekesisust (nt eesmärgirühmad veebisaidil 43Things varieeruvad suurusega alates 1 kuni sadu tuhandeid liikmeid) ja neil võivad olla pehmed piirid. Üks selle toetamise lähenemisviis on filtreerida konteksti, vähendades kasutaja deklareeritud huvide põhjal nähtavate kasutajate ja ressursside hulka.

• Pole endiselt selge, millised mehhanismid võiksid toetada kollektiivsete tegevuste koordineerimist gruppide ja meeskondade poolt PLE-s

---

See on tehnoloogia üks muutumatuid seadusi, et iga uus süsteem peab eksisteerima koos eelnevate süsteemidega, samal ajal kui hariduse puhul peaks VLE mustrist lõpuks kaotama domineeriva disaini staatuse, jääb tehnoloogia meie ümber veel pikaks ajaks. Kuidas PLE ja VLE disain saavad koos eksisteerida? See võib olla lihtsalt paralleelsete elude juhtum, kus PLE-st saab domineeriv disain mitteametliku õppimise ruumis ja mõnesuguses pädevusepõhises õppes, VLE jäädes formaalharidussüsteemide võtmekomponendiks. (Wilson et al., 2007)

Arvan, et õpihaldussüsteemid on võrreldes aastaga 2007, kui artikkel on välja tulnud, palju edasi arenenud. Dominantseid süsteeme kasutatakse harvem ja otsitakse alternatiive.

“Uuenduslikud tehnoloogiad (veebipäevikud, vikid ja sotsiaalne tarkvara – olnud laialdaselt vastu võetud ja kasutatud mitmesuguste inimeste poolt, kuid siiski on nad kuni väga hiljuti olnud tõrjutud, toetamata ja mõnel juhul isegi keelatud (Parry, 2005) haridusasutustes, hoolimata suurenevast veendumusest mõnede haridustehnoloogide seas (nt Downes (2004)), et need esindavad midagi lähemat üldiselt kiidetud elukestva ja personaalse õppimise ideaalidele.” – (Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. 2007)

Hetkel magistriõpingutel tunnen, et kasutatakse vägagi uuenduslikke tehnoloogiaid ning enamasti on rõhk personaalsel õpikeskkonnal.

Siinkohal toon esile oma personaalsed õpikeskkonnad, mille olen jaganud nelja kategooriasse:

---

Kasutatud allikad:
Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247
Diagram: Coggle