Selles postituses kirjutan reflektsiooni kursusele “Õppedisaini alused” kasutades Rolfe mudelit:
WHAT? – mida õppisin?
Antud kursuse raames sai väga palju uut ja huvitavat informatsiooni. Algselt oli segadust omajagu ja orienteerumine ainete ja erinevate keskkondade vahel oli keeruline. Seda enam, et kõrgkoolis õppimisest on nii palju aastaid möödas ning õppimise ja õpetamise olemus nii palju muutunud. Kohanemine ja ümberhäälestumine võttis hetke aega.
Kuid mida siis õppisin? Minu jaoks oli eelnevalt tuttav keskkond eDidaktikum, kõik teised keskkonnad olid minu jaoks uued. Taiga keskkond mulle meeldis, et protsess oli silme ees, mis on pooleli, mida vaja teha, mis on tehtud. Õppisin koostama persoonasid ning empaatiliselt mõtlema persoonadest lähtuvalt. Stsenaariumi kirjutamine oli keerulisem, seda sai aine käigus korduvalt ka ümber kirjutada, kuna keskkonnad mida olime valinud ning kursuse pikkus ning ülesehitus muutusid. Uudseks keskkonnaks veel oli LePlanner, milles tuli koostada oma õppetüki kava. Väga hea oli läbi mõelda, tunni või koolituse plaan, mida soovin läbi viia ning see teha endale ka nö puust ja punaselt ette. Õppetüki kava koostamisel sai selgema pildi Merrill´i õpidisaini mudelist. Usun siiski,et elemendid nagu SHOW, DO, ASK ja TELL võivad veel ka tulevikus natuke segadust tekitada, kuid hetkel arvan, et mõistan nende olemust. Mõtlema pani ka mõistekaardi koostamine Cmap Cloud´is, kuna tekkisid seosed hoopis laiemalt kui algselt ette arvasin. Seda saaks ka tulevikus kasutada oma kursuse või õpiampsu kavandamisel, et mõista kaugemaid seoseid. Oma grupitöö teemast lähtuvalt õppisin tundma erinevaid tehisintellekte. Oma meeskonnaga sujus meil koostöö väga hästi, tänu neile õppisin lisaks uusi keskkondi tundma(näiteks Figma) ja jagasime artikleid omavahel, mis meie kursuse loomist toetasid. Katsetasime erinevaid joonistamise tehisintellekte. Sain lugeda erinevate õppedisaini mudelite kohta ning analüüsida, mis mulle endale meeldiks, mis mitte.
Loengutest jäi enim meelde õppejõu laused:
“Kopeerimine on paha ja karistatav, varastamine on hea ja soovitatav” Mart Laanpere
„Peamine didaktiline põhimõte on: võtate üle ja teete enda omaks.“ Mart Laanpere
SO WHAT? – ja mis sellest?
Usun, et antud aine on tulevasele haridustehnoloogile kui ka koolitajale oluline. Kindlasti vajan veel õpitu üle kordamist, kuna infot oli palju, kuid õnneks sai ka konspekteerida ja õppejõu slaide salvestada. Saan nende juurde tagasi pöörduda kui vajalik. Erinevad keskkonnad on samuti vajalikud tulevikuks, sest need võivad saada osaks minu töös, kuid ka kasuks minu edaspidises õppimises. Rühmatöös õppisin , kui hea on erinevate vaatenurkade olemasolu. Kui oluline on hea grupidünaamika, mis motiveerib ja innustab koos looma. Samas ka avastusi, milles olen mina hea ja milles keegi teine. Kohati oleks vajanud tagasisidet õppejõult, sest oli hetki, kus liikusime muudkui edasi, kuid meil puudus arusaam, kas eelnev mille põhjalt edasi liigume on üldse õige. Mõistsin, et seal võis olla õppejõu õppestrateegia, et üliõpilaste iseseisvuse osa kasvab.
NOW WHAT? – kuhu edasi?
Arvan, et kursusel õpitu avaldub veel nii mõneski tulevas aines ning on võimalik tagasi pöörduda selle juurde, et meelde tuletada kõik vajalik. Kaugemas tulevikus kindlasti koolituste või õppepäevade planeerimisel on õpitust palju kasu. Kolleegidele koolitusi tehes oskan nüüd empaatiliselt nende peale mõeldes koolitust üles ehitada. Kasutan kursuse jooksul õpitud keskkondi edasi oma õppimisteekonnal ja töökeskkonnas. Meeskond oli nii super hea, et kui vähegi võimalik sooviksin nendega ka edaspidi grupitööd teha.
Tarkus tarviline vara- tuleb auga tunnistada 